Saarevaht Rein Lember | 536 403 60 | Rein.Lember@mail.ee

Abruka

IMG_0342_1Abruka saar asub Saaremaast lõunas. Roomassaare sadamast umbes 4 kilomeetri kaugusel. Saare pindala on 8,78 km². Kuna Abruka on veidi väljavenitatud kujuga ja teda ümbritsevad saared, siis see asjaolu on pannud lendama esivanemate fantaasia. Nii on Abruka tekke kohta mitu muistendit. Üks jutustab järgmise loo.

Põduste jõe kaldal kasvanud kunagi hallidel aegadel suur kuuse mets, kus elanud üks suur kurg. Sinna metsa sattunud jalutama Saaremaa vägilane Suur Tõll. Kui kurg teda näinud, tõusnud ta hirmuga mere poole lendu. Suur Tõll tõmmanud maast suure kuuse üles ja lennutanud kurele järele. Kuusk löönudki kure surnuks ja see kukkunud merre. Kuna aga tegemist oli suure kurega, siis tekkis temast Abruka saar.

Abruka saarel asus samanimeline riigimõis- Abruka (sks.k. Abro, vanasti Abbruch, Abbrick, Abbruk, Abro). Mõisa tekkeajaks arvatakse keskaja lõppu. Saarel aga polnud ainustki talurahva asulat ja seda ei peetud ka soovitavaks, sest hobusekasvatusega tegeleva mõisahärra meelest oleksid kannatanud sellest karjamõisa heina- ja karjamaad. Mõisa majandati Sõrves elavate talupoegade abil. Talurahva asustus levis saarele peamiselt alles XVIII sajandil.

Aastasadu on Abrukal elatist teenitud kalapüügi ja põllumajandusega. Hea pildi siinsest elust 19. sajandi lõpus ja 20 sajandi algupoolel annab A.Uustulnd oma raamatus “Tuulte tallermaa”. Seose suurte ühiskondlik-poliitiliste muutustega on elanike arv saarel pidevalt vähenenud. 1922.a. elas saarel 150, 1959.a. 111, 1967.a. 93, 1974.a. 65, 1984.a. 36 ja 2000.a. 25 inimest. Aastatel 1883-1972 said väikesed saareelanikud alghariduse kohalikus kooli, praegu käivad saare elanike järglased tarkust taga nõudmas Kuressaare koolides.

Praegu elab saarel aastaringselt16 inimest. Suvi täidab saare suveelanike ja turistidega. Saare kaunis loodus kutsub loodusesõpru

Abrukal on oma osa ka Eesti tuletornide ehitamise ajaloos

Nimelt avati 1845.a Peterburi ja Riia vahel aurulaeva liin ja siinses kariderohkes meres oli vaja tagada laevade navigatsiooniturvalisus. Nii ehitati1897.a. Abrukale puittuletornid.
Eesti vabariigi ajal hakati neid uuendama ja nii kuulutati Abruka ülemise tuletorni projektile välja üleriiklik konkurss. Selle võitis tollase Tallinna Tehnikumi õppejõud insener F.Adolf ja tema projekti järgi püstitas 1931.a. 2 meetrise läbimõõduga ja 36 m kõrguse raudkonstruktsiooniga tuletorni firma “Arronet ja Bonstedt”.

Vaatamata saare väiksusele on Abruka nimi kinnistunud ka eesti kultuurikaardile. Siin 1940.a. sündinud kaksikvendade Jüri ja Üle Tuuliku loomingu juured on saare looduses, inimestes ja ajaloos. Eriti südamlikult on Abrukat, tema inimesi ja nende elufilosoofiat kujutanud Jüri Tuulik. Samast perest pärit Salme Tuuliku “Abruka valssi” teab aga peast iga eestlane. On teada, et 1920.a. külastas puhkusel ajal saart A.H.Tammsaare.